Käisime sõprade kasse ja kassipoegi söötmas. Üks suur kass oli alati väga näljase moega. Seega sööstis ta alati esimesena toidu kallale - kui oli hirmust meie ees lõpuks üle saanud - ja kui mõni kassipoeg tema väljavalitud lihatükikesi ähvardas, siis sai käpaga laksu. Ka mina sain käpaga sel päeval, kui olin otsustanud püüda kasse peost sööma harjutada, et nad ikka inimese sõbraks saaksid.
Õige kah. Ei ole vaja teiste toitu näppida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar